Mullu väljastati üle 2500 jälitusloa

„Jälitustoimingud riivavad inimeste põhiõigusi enim, mistõttu tehakse selliseid toiminguid vaid teatud hulga kõige keerulisemate kuritegude puhul nagu organiseeritud ja raske peitkuritegevus,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Samas on selge, et riik peab raskeid kuritegusid tõkestama ja nendega jõuliselt tegelema ning selliseid kuritegusid ilma jälitustoimingute tegemiseta avastada ei saa. Tähtis on, et sellise tegevuse üle toimiks järelevalve,“ sõnas Reinsalu.

2015. aastal avasid jälitusasutused 365 uut jälitustoimikut, avatud jälitustoimikute arv vähenes teist aastat järjest ligi kümnendiku võrra. Jälituslubade arv ei näita isikute arvu, kelle kohta on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku kohta võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe loaga lubada toiminguid mitme isiku kohta.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul vajab eelmise aasta jälitusstatistika ja tuntav jälitustoimingute vähenemine täpsemat analüüsi ja selgitust, et tuvastada arusaadavad põhjused. “On selge, et riigi suutlikkus astuda vastu organiseeritud ja varjatud kuritegevusele peab endiselt suurenema ja olema ühene prioriteet, millelt ei saa võtta lõivu,” ütles Ken-Marti Vaher.